Tantsupäevad ehk Tantsulaager ehk Erinevaid tantsustiile tutvustavad õppepäevad on toimunud Juurus kolmel korral.
TANTSUPÄEVAD 1 JUURUS
2009. aasta jaanuaris toimusid Juurus Raplamaa esimesed Tantsupäevad noortele. Koostööd tehti Viljandi Kultuuriakadeemiaga, reklaamimaks seal õpetatavat tantsueriala. Kaasati ka Raplamaa tantsuõpetajaid ja tantsukollektiive. Õpetatati flamenkot, kõhutantsu, jumpstyle, loovtantsu, improvisatsiooni, eesti tantsu, hip-hoptantsu, preiktantsu, nüüdistantsu, latiino-aeroobikat, erinevate maade rahvaste tantse.
Osaleda said kõik Raplamaa tantsuhuvilised noored vanusest 10-18. Õpetamine toimus peamiselt kahes grupis, nooremad ja vanemad. Osales 26 noort Raplamaalt. Osalejad olid Kärust, Kohilast, Kodilast, Märjamaalt, Kehtnast, Raplast, Juurust, Kaiust, Kohilast.
Tantsupäevad lõppesid suure Tantsukontserdiga, kus esinesid erinevad tantsukollektiivid Raplamaalt ja külalisesinejad Arukülast, samuti tantsupäevalised ise. Sai näha kõhutantsu, flamenkot, rahvatantsu, showtantsu, hip-hopi, võimlemiskavu jpm.
TANTSUPÄEVAD 2 JUURUS
26.-28. augustil toimusid Juurus noortele “Erinevaid tantsustiile tutvustavad õppepäevad 2”. Esindatud oli Kehtna, Rapla, Raikküla ja Juuru valdade noored. Õppida sai eesti rahvatantsu, peotantsu, seltskonnatantsu, loovtantsu, stepptantsu, swingtantsu, mustlastantsu, hiphoptantsu, linetantsu, jumpstyle-tantsu ja tecktonik-tantsu. Noortele meeldis väga õppida rahvatantsu ja peotantsu, kuna õpetaja Ilona Noor oli väga energiline ja noortepärane. Meeldejääv õpetaja oli ka stepp- ja swingtantsuõpetaja Piret Torm-Kriis, kes tantsutrenni alguses pani kõigile noortele teised nimed ehk hüüdnimed. Õhtuti vaatasid noored suurelt kinolinalt tantsufilme ja tutvuti üksteisega. Tantsupäevad lõppesid suure Tantsukontserdiga, kus esinesid erinevad tantsukollektiivid üle Eesti. Tantsukontserdile lisandus veel Järelpidu disko näol.
TANTSUPÄEVAD 3 JUURUS
Juurus toimusid juba kolmandat korda Tantsupäevad 24.-27.augustil 201.a, mis sisaldas erinevate tantsustiilide õppepäevi ehk tantsulaagrit, erinevate tantsustiilide Tantsukontsertit ja Tantsupäevade järelpidu. Tantsupäevade eesmärgiks on tutvustada erinevaid tantsustiile ning anda tantsulaagris noortele algõpet erinevates tantsustiilides. Lisaks sellele propageeritakse tantsimist kui liikumise tähtsat osa. Seekord oli noortel võimalus õppida 13 erinevat tantsustiili. Vaieldamatu noorte lemmik oli Michael Jacksoni-stiil, mida andis mustanahaline Jene Walker DanceAct tantsustuudiost. Õpetamas olid ka eelmiste Tantsupäevade ühed lemmikumatest õpetajatest, svingtantsuõpetaja Piret Torm-Kriis ja rahvatantsu, bailatino õpetaja Ilona Noor ning tecktonik-tantsu õpetajad Randel Pomber ja Liisa London Viljandist. Koostööd tehti Viljandi Kultuuriakadeemiaga, kust saime noored tudengid Paula ja Dorise õpetama nüüdistantsu, improvisatsiooni ja klassikalist tantsu. Väga huvitavaks pidasid noored Kai Randrüüdi loengut “Tantsime mõnuga” ja tema kontaktimprovisatsiooni tantsutrenni. Palju lahedaid tantsuliigutusi õppisid noored hip-hop ja cheerleadertantsutrennidest Kylliki Lugna juhendamisel. Erinevate maade seltskonnatantse õpetas noortele aga rahvamaja juhataja Terje Kaur. Meie meeskonnaliige Ott-Sander Palm õpetas noortele selgeks seltskonnatantsu põhisammud. Sellel aastal tegi noortega Tantsupäevaliste ühistantsu Annika Olev koos oma trupiga “Beat it”, esitades Tantsukontserdil koos tantsupäevalistega Flash mob-tantsu.
Tantsupäevalisi oli seekord kokku tulnud üle Eesti, sest esmakordselt pakkusime võimalust osaleda ka teiste maakondade noortel. Kokku osales õppepäevadel 37 noort üle Eesti. Noori oli Rakverest, Tallinnast, Haapsalust, Pärnust ja muidugi Raplamaalt. Tantsupäevade korraldusmeeskond koosnes peamiselt noortest, kuhu kuulus 13 tegusat ja tublit Raplamaa noort inimest. Siinkohal peab tänama eraldi kõiki meeskonnanoori, kes aitasid Tantsupäevi korraldada ja läbi viia: Victoria Orav (Juuru), Ott-Sander Palm (Rapla), Greete Ogga (Juuru), Keiu Reimann (Juuru), Ave Altmäe (Juuru), Siim Kasari (Kehtna), Lisbeth Pärtel (Juuru), Rauno Vahtre (Juuru), Kelly Leo (Juuru), Piia Kuusmann (Rapla), Valjar Sutri (Juuru), Eiko Altmäe (Juuru), Annika Olev (Rapla). Suured tänud on ära teeninud ka Juuru rahvamaja juhataja Terje Kaur, kelle toe ja abiga see projekt lõpule viidi. Usun, et noored said palju kogemusi suurürituste korraldamisel, õppida meeskonnatöö oskusi, arendada endas kohuse- ja vastutustunnet.
Traditsiooniliselt lõppesid Tantsupäevad Tantsukontsertiga, kus näidati erinevate tantsustiilide tantse. Näha sai mustlastantsu, kõhutantsu tantsustuudio Lootos esituses, svingtantsu, lindy-hopi tantsustuudio Modus esituses, hip-hopi tantsutrupp Beat It esituses, showtantsu ja rahvatantsu Juuru Gümnaasiumi tantsutüdrukutelt ja tantsupäevaliste esituses hip-hopi, rahvatantsu, svingtantsu, lindy-hopi, bailatinot, seltskonnatantsu, flash mobi ja Michael Jackson-stiili.
Tantsupäevade järelpeol esinesid Raplamaa noored talendid, Eiko ja Ave Altmäe. Külalisesinejana Siim Sepper Badcrime nime all. Peaesinejaks oli Elmayonesa Argentiinast, kes pani kogu rahva oma laulude järgi laulma ja kaasa tantsima.
Aitäh Juuru rahvamaja juhatajale Terje Kaurile ja Juuru Gümnaasiumi direktorile Hannes Valdile, tänu kellele saime kasutada ruume projekti läbiviimiseks. Täname ROL Arengufondi ja Kultuurkapitali projekti toetamise eest.
Tantsupäevadest ilmus artikkel Juuru vallalehes
http://www.juuru.ee/public/resources/editor/File/vallaleht/teataja_2010_09.pdf
Eli Sukles
Tantsupäevad Juurus, projektijuht
4.TANTSUPÄEVAD toimuvad juhul, kui saame projektile rahastust.
See toimub siis 10.-12.augustil 2011 Juurus.
Vajalikkuse põhjendus (copy Tantsupäevad 3 projektist):
Peale esimesi Tantsupäevi ning peale 2009.aasta Tantsumaratoni võistlust oli noorte huvi Tantsupäevade vastu nii suur, et otsustasime meeskonnaga korraldada “Erinevaid tantsustiile tutvustavad õppepäevadele” ka kolmanda osa, kus saaks õppida juurde uusi tantsustiile ning arendada edasi mõnes eelnevalt õpitud tantsustiilis.
Raplamaal saavad noored väga vähe tegeleda tantsuga või on vähe neid noori, kes täiskasvanuks saades jääks tantsule truuks ja jääks Raplamaale tantsutegevust ise juhendama. Isegi Koolitantsud ei toimu enam Raplas, kuna pole piisavalt tantsukollektiive. Samas aga on palju tantsuhuvilisi noori, kes tahaks end tantsuliselt arendada. Meie korraldatud Tantsupäevad on hea võimalus tantsuhuvilistel noortele, kes sooviks algõpet saada paljudest erinevatest tantsustiilidest. Tantsupäevad toimuvad vajadusel õpitubades, kui soovijaid on palju. Tantsupäevade läbiviimiseks kasutame Juuru rahvamaja ruume ja E.Vilde nim. Juuru Gümnaasiumi duširuume ja klasse. Esimese ja teise tantsupäeva õhtul saavad kõik osalised vaadata suurelt kinolinalt tantsuteemalisi noortefilme (valikus: “Step up”, “Save the last dance”, “Stomp the Yard” jpt). Tehakse rühmatööd teemal “Miks mulle meeldib tantsida ja mida tantsimine mulle annab”. Tantsupäevade lõpuks, reede õhtul toimub suur tantsukontsert, kus tantsupäevalised ja erinevate stiilide tantsukollektiivid üle Eesti esinevad ning üles astuvad ka tantsupäevalised ise õpitud lühikavadega. Tantsukontserti saavad vaatama tulla kõik soovijad. Kolmandal korral toimusid Tantsupäevad päev kauem, kui seni.
Peamine soov ongi see, et tantsukultuur noorte seas ei sureks välja. Selleks korraldamegi Tantsupäevad, et nakatada noori tantsupisikuga ning näidata neile, kui hea ja tervislik tegevus on tantsimine. Näidata, et kui palju võimalusi tantsumaailmas on enda tantsuhuvi rahuldamiseks Raplamaal või mujal Eestis.
Kõik noored, kes läbivad “Erinevaid tantsustiile tutvustavad õppepäevad saavad võimaluse osaleda Raplamaa noorte järgmisel tantsuvõistlusel “Tantsumaraton-diskol” poole soodsamalt soodusflaieriga, mille saavad nad Tantsupäevade lõpus. Kuna Tantsumaraton-disko üks eesmärkidest on, et noored peavad võistlema erinevate muusikastiilide järgi, siis saavad noored tantsupäevadelt kogemusi juurde, kuidas erineva muusika järgi õigesti tantsida.
Iga Tantsupäevadel osaleja saab t-särgi Tantsupäevade kirjaga, mis jääb talle meenutama neid toredaid päevi tantsuhuviliste noorte seltsis ning hiljem ka dvd-plaadi piltide ja videotega. Kõik osalejad saavad ka Tunnuskirja osalemise eest.
Tantsimine kui tervislik liikumisviis:
Kui rääkida üldse tantsimise positiivsetest külgedest, siis tantsimine pakub vaheldust, lubab puhata raskest vaimsest tegevusest, leevendab liikumisvaegust ja mis eriti tähtis – võimaldab inimestel suhelda teistsugustes olukordades. Tantsimisega saab rahuldada inimeste mitmesuguseid vajadusi: tegevuslikke (näha, kuulda, liikuda), sotsiaalseid (püüd ja soov midagi uut teada ja selgeks saada) ning esteetilisi (muusika, laul, tants). Kui muusika kuulamise harjumus omandatakse tegevuse kaudu, kus keha, mõte ja emotsioon on omavahel seotud, ei jää muusika inimesele kunagi kaugeks.
Kehaline tegevus ehk tantsimine tugevdab lihaskonda, ka südamelihast ja avaldab soodsat mõju kesknärvisüsteemitalitlusele. Samuti kujuneb hea rüht. Tantsimine aitab hoida end vormis nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Tantsimine annab jõudu, painduvust, nõtkust ja parandab siseelundite talitlust, intensiivistab ainevahetust ja ergutab kesknärvisüsteemi.
